11. veebruaril MTÜ Eesti Interneti Kogukond poolt korraldatud ACTA-vastane meeleavaldus tõi kokku Eesti kohta rekordilise arvu teadlikke ja oma arvamust avaldada soovivaid kodanikke – Tallinnas 2000+ ja Tartuski üle tuhande. Siinkohal tuleb ainult tänu avaldada peaministrile, kes oma värvika sõnavõtuga ACTA-vastaste pihta andis rahvale suurepärased sümbolid, mille alla koonduda. Järgnevalt lühiülevaade sellest, mis viimasel ajal ACTA vallas toimunud on ja milliseid muutused ACTA käsitlemises tekkinud on.
Elver Loho, Jaagup Irve ja Peeter Paul Mõtsküla käisid teisipäeval peale meeleavaldust kell 16.00 välisminister Urmas Paet juures kohtumisel. Paetile tutvustas Mõtsküla vajadust autoriõiguse reformi järgi ning täiesti reaalset ohtu, et ACTA seob Eesti käed kui hakatakse lähiajal globaalset autoriõiguse reformi läbi viima. Ministrile selgitati, et kui ACTA vastu võtta, siis on väga raske või lausa võimatu Eesti autoriõigust hakata kaasaegseks ning tehnoloogilisele reaalsusele vastavaks ümber reformima, sest ACTA seoks siis meid käsist-jalust ning takistaks loomulikku arengut.
Jaagup Irve sõnul oli kohtumine väga oluline ja viljakas, sest see leidis aset usalduslikus õhkkonnas ning mõlemad pooled said oma seisukohti üksteisele arusaadavalt selgitada. Irve märgib, et Eestil ei ole muidugi lihtne ACTAst taanduda, aga tundus, et teine pool mõistis ka meie seisukohti ning seega on võimalik kõiki pooli rahuldava lahenduseni jõudmine. Seda, kas räägitust tõesti ka reaalset kasu oli, näitab ainult aeg, lisas Irve ettevaatlikult. Tundub, et minister on siiski mõistnud ACTAga kaasnevaid ohtusid nagu näitab 21. veebruaril Postimehes avaldatud artikkel: “Paet: ACTA võib osutuda piduriks.” See on suurepärane edasiminek kõigest paari nädalaga: kõigest kuu aega tagasi ACTA-teemaline avalik debatt põhimõtteliselt puudus.
Vahepeal on Eestis seesama debatt liikunud näiteks sellele, et ACTAga ei tohiks kinnistada vanu autoriõiguse mudeleid (WTO ja WIPO vs ACTA Komitee argument, mis ka Mõtsküla avakõnest läbi käis) vaid peaksime autoriõigust ennast ulatuslikult reformima, kaasajastama ja uuendama digitaalse vara kohta käivat seadusandlust. MTÜ-le on teada, et selline reform ka praegu planeerimisel tõepoolest on. Kirjutasime tolle AutÕS reformi kohta ka justiitsminister Kristen Michalile, kes meile ka kiiresti & põhjalikult vastas. Uurisime planeeritava AutÕS reformi olemuse, läbiviijate ja tulevikuperspektiivide kohta.
“Reform kui selline on plaanis juba pikemat aega. Justiitsministeerium koondab selle aasta algusest kogu valdkonna mida võiks tähistada erineval viisil – näiteks intellektuaalomandina, tööstusomandi õigusena ja ka näiteks autoriõigusena. Meile tuli aasta algul üle ka näiteks Patendiamet MKMi alluvusest, nagu ka oleme võtnud autoriõiguse temaatika üle Kultuuriministeeriumilt. Seni oli see justkui igalpool laiali, nüüd on võimalik see temaatika ka põhjalikumalt ette võtta.
Ja eelnevast tulenevalt on Justiitsministeeriumi tööplaanis ka kogu selle valdkonna kodifitseerimine ehk inimkeeli – valdkonna õiguse üheks tekstiks kokku koondamine. Seda töörühma juhib ja töörühma koostab Aleksei Kelli, kes ilmselt ei vaja tutvustamist. Ja töörühma tööd hakkaba vaatama/kritiseerima ja vajaduse nõu andma juhtrühm, mis on laiapõhjaline.
Kes seal täpselt saab isikuliselt olema on mul täna veel vara hinnata, ise eelistaks ma seal näha inimesi kel antud valdkonnas on teadmisi ja mõtteid, st. seal ei saa olema mitte vaid 100% eriala juristid. Näeksin seal kaasa löömas ka meie IT-maailma tegijaid, nagu Sten Tamkivi, Allan Martinsoni, Priit Alamäe ja Taavi Kotka või ka Linnar Viigi suguseid inimesi. Nagu ettevõtlusorganisatsioonide esindaid, autoreid jpt valdkonnaga kokkupuutuvaid inimesi. Aga nimedest on täna ehk veel vara rääkida, ja eelpoolnimetatud nimed on vaid minu isiklik mõte, et mis tüüpi inimesi võiks lisaks kaasata.
Protsess on üsna pikk – asjatundjad ütlevad, et ühe valdkonna kodifitseerimine võtab ca 3 aastat, me loodame 2,5 aastaga sel korral hakkama saada, eks näeme kas see on võimalik. Sellest tulenevalt saab see juhtrühm töögrupi tööd hindama ja tagasisidestama hakata ehk ca aasta pärast.
Meil on ilmselt ka lähiaegadel – ca kuu, kahe pärast plaanis olnud üks suurem üritus kus neid kavu tutvustame ja mõtteid kuulame.
Seega, olete sellele üritusele MTÜga kindlasti oodatud ja kui aeg kätte jõuab anname märku. /…/ kogu valdkonna õigus võetakse ette ja vaadatakse/kirjutatakse mõttega läbi, kui lihtsustada pisut. Arukas oleks oletada, et selle käigus tekib küsimusi ühes, teises ja kolmandas teemas aga selleks ongi töörühm ning juhtrühm olemas ning olemuslikumate küsimuste puhul saab kaasata laiema üldsuse. /…/ Oleme MTÜ-le saatnud ka varem valdkonneelnõusid (http://kogukond.org/2012/01/kogukond-kaasati-esmakordselt-seadusloomesse), nii et küllap ka seekord, kui huvi kaasa lüüa on.
Parimate soovidega
Kristen Michal”
Samas leidis Mõtsküla seda kirja lugedes, et Michali vastus kinnitas tal varasemalt olemas olnud teavet, et tegu on ennekõike normitehnilise reformiga, mille käigus võib õnnestuda mõningad “kosmeetilised” muudatused sisse viia ja üksikud eriti suured rumalused ära parandada, kuid süsteemi põhiolemuse kallale minek jääb selle projekti skoobist väljapoole.
Kaasaegsemate seaduste vajalikkusest räägiti ka ETV saates “Jüri Üdi klubi.”, mille transkriptsiooni on võimalik lugeda siit. Külalistena osalesid saates Heiti Kender, Indrek Ibrus, Kalev Rattus, Urmas Paet ja Aleksei Kelli. Urmas Paet: “Praegu mõeldakse Eestis ka selles suunas, et nüüdisajastada meie oma autoriõigusi korraldavaid seadusi. Kõikvõimalikud tehnoloogilised lahendused liiguvad ju nii kiiresti, et ka autoriõigus peab sellega kaasas käima. Ettevalmistused käivad, aga see ei ole otseselt seotud selle võltsimisvastase kaubanduslepinguga.”
/…/
22. veebruaril kohtusid meie MTÜ esindajad (Elver Loho ja Jaagup Irve) koos Karmen Turkiga fraktsioonide esindajatega. Kohtumine kulges väga edukalt, osalejate kinnitusel oli aru saada, et kodanike ja MTÜ lobitöö sadade e-kirjade saatmise näol on vilja kandnud ja rahvasaadikutel on lõpuks tekkinud päris hea ettekujutus ACTA olemusest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Esitatavad küsimused olidki enamjaolt täpsustavad või sooviti mõne aspekti selgemat lahtirääkimist.
Samuti käisid Elver Loho, Siim Tuisk ja Peeter Paul Mõtsküla 17. reedel EL asjade komisjoni avalik istungil võltsimisvastase kaubanduslepinguga (ACTA) seotud teemadel 17.02.2012. Kokkuvõte toimunust:
Rõivas ütles, et kõikidele küsimustele vastatakse. Paet ütles, et ACTA läheb riigikokku ning et kõik on olnud kaasatud ja kõik on ACTAga seoses korras, ACTA oleks lihtsalt üks paljudest lepetest, millega Eesti on liitunud ning mis ei tee meile kahju. Viik tõstatas asjaolu, et oluline on fikseerida internetikasutajate õigused. Mõtsküla teatas, et kuna ACTA määrab kindlaks kuidas autoriõiguste omajad oma õigusi jõustada saavad, siis see takistab tegelikult oluliselt autoriõiguste reformi, mida meil väga vaja on.
Niklus leidis, et juriidiliselt ei pea ACTAga seoses mitte midagi muutma ning suurem jagu nn. probleemidest tuleneb üldse Euroopa Liidu õigustes. Samas ta nõustus, et ACTA seob jõustamise rahvusvaheliste kokkulepetega ja seega saaks see takistuseks autoriõiguse reformi juures. ACTA ei sekku mitte sisuliselt, vaid rakenduslikult.
Mõtsküla tõi välja asjalu, et nii ideed kui füüsiline maalim on hetkel mõlemad 17. sajandist pärineva copyright all, seda tuleks kindlasti kaasajastada ja reformida, praegu ei saada aru, et varastamine ja kopeerimine ei ole üks ja seesama.
Nikluse seisukoht oli, et ACTA algversioonid võivad mängu tulla ainult ACTA-st tulenevate juriidiliste tõlgenduste puhul ning hetkel tema ei näe, et need versioonid võiks kuidagi riivata kodanikuõigusi. (Juhtivad õigusteadlased Nikluse seisukohaga ei nõustu.)
Kalmeti arvates vajab täpsustamist mõiste “kaubanduslik ulatus”, mille defineerimisel ACTA on väga hägune ja lubab palju tõlgendusi. Anvelt ütles, et ACTA uue tõlke kallal tegelevad praegu EL tõlkijad, praegune tõlge on kehv, lähtuda tuleks ingliskeelsest ACTA tekstist.
Mõtsküla märkis, et seletuskirjad ja vabaduste ideed on ACTA-t piiravana õigustühised. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Anneli Kolk ja Mait Heidelberg ütlesid, et mõjuanalüüs on pikema perspektiivi osas vajalik, aga hetkel puudub täiesti. Tuleks küsida ka Euroopa Kohtult, nende analüüs leppe kohta on siduv.
Defineeriti kaubanduslikku ulatust & eesmärki. Kalmeti hinnangul ei pruugi see laiendada TRIPS-i definitsiooni. Esile kerkis küsimus, et online teenusepakkuja ei ole defineeritud, kas see side, meedia, interneti, otsingu, veebimajutaja, streaming või mis teenuse pakkuja? ITL: “EL-sideteenuste direktiivi analüüs tõstatab need samad probleemid, mis ACTA-ga seoses on üles kerkinud, näiteks “Mis täpselt on illegaalne tegevus või sisu?”, direktiiv küll ütleb, et teenusepakkuja ei tohi sisu jälgida, aga rahvuslikud kohtud on erinevates riikides just sellise kohustuse sideteenuse pakkujatele pannud. Analüüs väidab, et selliseid meetmeid ei saagi jõustada ilma kodanikuõiguste ja sideteenuste direktiiviga vastuollu minemata “
Roonemaa: “DRM-i murdmise vahendite eemaldamine turult, nii riistvaraliste kui tarkvaraliste – mis selle alla kuuluvad? Eestis on see juba karistatav trahviga või kuni kolmeaastase vangistusega, ACTA ei puutu selles osas asjasse. Küsimus siiski jääb, mis nende alla kuulub. Kas TOR, VPN, Apple arvuteid lahti teevad kruvikeerajad käivad sinna alla, või siis regioonivaba DVD-mängijate küsimus.”
Anvelt seisukoht oli, et igasugune jälitustegevus, mis vaatab sisu ilma kohtu loata, on ebaseaduslik. Ei näinud aga ACTA-s ennetavat tsensuuri. Mõtsküla märkis, et näiteks Lotte-multikaid ei saa seaduslikult iPadi pealt vaadata või DVD pealt endale arvutisse tõmmata. Heidelberg ütles, et vahendajate vastutus on seni veel defineeritamata ja seda oleks ehk võimalik EULA-sse sisse kirjutata.
Arutati, et miks meil ACTAt vaja oleks. Välisministeeriumi seisukoht on, et see tugevdaks meie positsiooni nn eliitdigimaailma liikmena. Eelmisel aastal ühines Eesti 30 leppega, seadusi tuli muuta ainult 2-3 puhul. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht on, et kui täna on ACTA seadustega kooskõlas, siis tulevikus ei pruugi see nii olla, ACTA kohaldamise käigus selgub tõde kohtuvaidluste ja neile järgnevate protseduuride käigus. Praegu ei saa ACTA kohta mitte midagi põhjapanevat öelda, isegi EL tasemel on arvamused lepingu sisu kohta väga erinevad; ACTA on oma häguse sõnastuse ja laia tõlgendamisvabaduse poolest kurikuulus. Kindlasti muudab see leping Eesti õigusruumi, nt. mõne direktiivi parandamisel võetakse seda kohe kindlasti arvesse. EL aruteludes Eesti muidugi osaleks, aga EL aruteludes on enamushääletus. ACTA puhul on küsimärke liiga palju ja neid küsimärke hakatakse alles tulevikus koos lahendama.
/…/
Ka mujal maailmas on ACTA olnud ulatuslike arutelude allikaks. Saksamaa peatas ACTA ratifitseerimise veebruari alguses. Rumeenia teatas ACTA mitte-ratifitseerimisest. Holland teatas ACTAga mitteühinemisest. Austria on ACTA suhtes äraootaval seisukohal. Bulgaaria pealinnas Sofias tuli möödunud laupäeval tänavatele üle 4000 inimese, kes nõudsid, et parlament ACTAt ei ratifitseeriks, vahendas Reuters 14. veebruaril. Ulatuslike protestide tõttu peatati ACTA ratifitseerimine. “Bulgaaria ühiskond ei ole valmis kiitma heaks mehhanismi, mis tekitab ohu sõna- ja internetivabadusele,” sõnas Bulgaaria majandusminister Traikov.
22. veebruaril teatas Euroopa Komisjon, et palub Euroopa kõrgeimal kohtul anda hinnang vastuolulise võltsimisvastase kaubanduslepingu seaduslikkusele. Poola peaminister Donald Tusk ütles 17. veebruaril, et kuigi Poola kirjutas leppele alla, siis ratifitseerimine külmutatakse. Lisaks sellele märkis Tusk, et pöördus Euroopa parlamendi Euroopa rahvapartei (EPP) fraktsiooni poole (millesse kuulub tema enese partei Kodanike Platvorm), et EPP lõpetaks ACTA toetamise selle praegusel kujul ning intellektuaalse omandi küsimustele lähenetaks uuest vaatepunktist, vahendab The Warsaw Voice. Kohe peale Poolat teatas ACTA ratifitseerimisest loobumisest Slovakkia. Samuti näitab ACTAle punast tuld ka Läti. ACTA vastu olevate riikide nimekirjaga liitus ka Tšehhi.
Ülemaailme ACTA-vastasus ei piirdu muidugi ainult Euroopaga, ka USA kodanikud protesteerivad ACTA vastu (kuigi USA on leppe juba alla kirjutanud); 31. jaanuari seisuga oli üle 35,000 inimese kirjutanud alla petitsioonile ACTA peatamiseks. Siinkohal on oluline rõhutada, et tegu on USA petitsiooniga – sarnasel EL petitsioonil (kuhu kõik on soovi korral oodatud allkirja andma) on allkirju mõnevõrra rohkem: kaks ja pool miljonit.
Eestis on peale meeleavaldusi lahti läinud elav diskussioon, väga läbimõeldud seisukohtadega on esinenud näiteks Mihhail Lotman, kes leidis, et kuigi ACTAs on ka häid ja vajalikke punkte, siis tervikuna on ta leppele vastu ning TTÜ õiguse instituudi tehnoloogiaõiguse õppetooli lektor Pawan Dutt, kes leidis oma väga läbimõeldud sõnavõtus, et ACTA piirab interneti vaba olemust. “Asjal on lisaks veel üks õpetlik aspekt: internetiaktivistid on agarad otsima igasuguseid vandenõusid. Siin on aga tõepoolest tegu rahvusvahelise, võib isegi öelda, ülemaailmse vandenõuga. Ainuüksi Hollywood on võimsam kui ükskõik missugune salaorganisatsioon,” kirjutas Lotman oma avalikus blogis.
Riigikogu komisjonide ACTA-istungil 17. veebruaril (vt. üleval) pidas Mõtsküla suurepärase, pika aplausi teeninud kõne, mille Ekspress avaldas. Mõtsküla on mõtteid avaldanud ka oma avalikus blogis. Täna (29. veebruar) rääkis Mõtsküla ERRi uudisteportaali ja poliitikauuringute keskuse Praxis korraldatud avalikul arutelul internetivabaduse teeside üle & rõhutas, et teesid ei räägi üksnes autorikaitsest, vaid loomingust ja selle jagamisest. Samal üritusel osalenud Linnar Viik: “Algatuseks peaks lähtuma õigustest ja vabadustest, mitte keeldudest, ning internetivabaduse teesid peaks olema tulevastele regulatsioonidele lähtepunktiks, millega arvestades tuleb igasugu algatusi ette võtta, aga nad oleks heaks tavaks ka teenusepakkujatele. “
On kuulda ka ACTAt pooldavaid hääli, näiteks väidab Karel De Gucht oma 29. veebruaril avaldatud artiklis, et ACTA läbirääkimisprotsess oli täiesti läbinähtav mitte salajane ning et ACTA on väga hea ja kasulik leping. Karel De Gucht on Euroopa Komisjoni volinik.
MTÜ Eesti Interneti Kogukond tahab rõhutada, et kuigi meedias ja poliitikas on käivitatud ACTA- ja autoriõiguste teemaline debatt, siis olukord on täpselt sama tähelepanunõudev kui 2 nädalat tagasi ning kindlasti tuleks ennast uudistega kursis hoida ja vajadusel kiiresti reageerida. 11. veebruaril toimunud edukas protestiavaldus ei võitnud sõda, vaid üksnes ühe lahingu.